KESKAEGSED LINNAD
KÜSIMUSED JA ÜLESANDED
1. Kahtlased väited - otsusta, kas väide on tõene või väär. Väär väide paranda õigeks. 2. Salvesta fail arvutisse, paranda väited, salvesta ja saada töö õpetaja mailile [email protected]
|
Keskaegsed linnad ja kaubandus
kahtlased väited
- Linnad hakkasid olulist rolli etendama alates 13. sajandist.
- Linnad tekkisid kaubateede, sildade, linnuste, järve või jõe äärde.
- Turuplats ja katedraal olid keskaegse linna keskpunktid.
- Kõige suurem ja võimekam linn Euroopas 13. sajandil oli Gent.
- Keskaegne linn koosnes kahest osast: all- ja eeslinnast.
- Linnavalitsuseks oli raad, mille eesotsas seisis bürgermeister ehk valitsuse juht.
- Linnakodanikuks saamiseks pidi inimene olema seaduslikus abielus ning elama linnas 2 aastat.
- Paljud keskaegsed linnad olid ülerahvastatud ning ühes majas elas 2-3 perekonda.
- Keskajal arenes tugev sotsiaalabisüsteem, jagati peavarju ja toitu.
- Kõik keskaegse linna käsitöölised kuulusid vabatahtlikult tsunftidesse (tsunftisundus).
- Tsunft on mingi kindla ala käsitööliste ühendus, mille ülesandeks oli kontroll tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle.
- Skraa on tsunfti põhimäärus, reeglestik, mis reguleeris tööd tsunftis.
- Tsunftijänes – tsunftiväline käsitööline.
- Väikegild on ühe linna väikekaupmeeste ühendus.
- Suurgild on kaupmeeste ühendus, kuhu kuulusid kõik kodanikuks võetud kaupmehed.
- 13.-14. saj kaubandus toimus kahes piirkonnas – Vahemere ning Lääne- ja Põhjamere piirkonnas.
- Vahemere piirkonnas kuulus juhtpositsioon sakslastele.
- Lääne- ja Põhjamere piirkonnas kuulus juhtpositsioon itaallastele.
- Hansa Liit on Saksamaa ja Läänemere piirkonna kaubalinnade liit.
- Tänapäeva Eesti aladelt olid hansalinnade hulgas Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu.