ROOMA ÜHISKOND JA ELUOLU
Seisuslik ühiskond keisririigi ajal
Rooma ühiskond
keisririigi perioodil oli seisuslik: kõik inimesed kuulusid
sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega
kindlaks määratud õigustega seisusesse.
- Senaatoriseisus:
Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt
määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside
asevalitsejad.
- Ratsanikuseisus:
rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid
väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusesse kuulujad
tegelesid kaubanduse ja finantstegevusega ning määrati seetõttu
sageli rahandusega tegelevateks ametnikeks või kohtunikeks.
- Lihtrahvas:
linnade käsitöölised, väikekaupmehed ning proletaarid,
kelle hulk suurlinnades kogu aeg kasvas. Riik jagas proletaaridele
ohtralt tasuta vilja ja korraldas neile tasuta vaatemänge, et ära
hoida sotsiaalsete vastuolude kasvu („tsirkust ja leiba”).
Maapiirkondades kuulusid sellesse seisusesse väiketalupojad ja
rentnikud.
- Vabakslastud:
truu teenistuse eest peremehe poolt vabastatud või vabaks ostetud
endised orjad, kes said küll kodanikuks, ent jäid oma isanda
klientideks.
- Orjad:
erinevates eluvaldkondades töötavad sõltlased; isandate
„kõnelevad tööriistad”.
Eluolu
Rooma perekond
Rooma perekond (ld k
familia) oli patriarhaalne, kus võimutäius kuulus
pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naisperele ka täiskasvanud
pojad oma peredega ja orjad. Naised olid õiguslikult isa, abikaasa
või vanema meessugulase eestkoste all. Samas olid naiste õigused
suuremad kui Vana-Kreekas: naine võis oma abielu lahutada
ning ta osales avalikus elus, võttes vastu külalisi või külastades
teisi perekondi.
Rooma haridus
Laste kasvatamine oli Roomas perekonna ülesanne. Poiste kasvatamine oli praktilise suunitlusega ning neile õpetati palju ka sõjalisi oskuseid. Pärast Kreeka allutamist kasvas tähelepanu pööramine vaimsele haridusele: enamik poistest omandas hariduse tasulistes koolides. Rikaste perekondade pojad õppisid tavaliselt kreeklastest koduõpetajate järelvalve all kreeka keelt ja kultuuri, rooma kirjandust ja ajalugu. Tihti saadeti ülikute järeltulijaud Kreekasse, et nad õpiksid seal mõne tuntud õpetlase juures retoorikat (kõnekunsti), et ette valmistuda riigiteenistuseks.